Matthias Johann Eisen - Tartumaa muinasjutud
Обзор книги Matthias Johann Eisen - Tartumaa muinasjutud
Matthias Johann Eisen
Tartumaa muinasjutud
I. Kalevipoeg
1. Kalevipoeg linna ehitamas
M. Sild. Avinurmest.
Mustvee alevi juures on maakoht, kus palju kiva on. Seda kohta kutsutakse “Kivimurd”. Sellest räägib rahvasuu:
Kord tahtnud Kalevipoeg linna ehitada. Kalevipoja naine viinud siis ühe rüpetäie kiva sinna linna ehitamise tarvis, millega nüüd maa üle külvatud on.
Säält Kivimurrust läheb kõrge nõmmeseljandik arvata 4 või 5 versta põhjapoole – juba Avinurme valla piiridesse – on viimases nõmmeseljandiku pääl küla, mis täiesti kõrge mäekünka otsas on. Küla kutsutakse Linnanõmme külaks. Sinna tahtnud Kalevipoeg linna ehitada, mispärast siis selle paigale Linnanõmm nimeks saanud.
2. Kalevipoeg linna ehitamas
V. Rosenstrauch. Laiuselt.
Laiuse kihelkonnas Vaimastvere mõisa ja Tapiku raja pääl käib üks mäeahelik läbi raba ja metsade ja rahvas nimetab seda mäge Hundimäeks. Nimetatud mägi olevat järgmisel viisil siginenud:
Kalevipoeg ehitanud korra linna. Oma hõlmas kannud ta linna ehitamise jaoks liiva. Kord tulnud ta jälle koormaga. Kuid koormat hõlma pannes unustanud ta selle hoopis ära, et ühte hõlma enam ei ole. Selle oli ta nimelt siilile annud, kui see temale hääd nõu annud oli. Sellest august jooksis aga liiv natukeaaval välja ja sellest liivast sigineski nimetatud mäeselg. See mäeselg on õige imelik, tal ei ole teiste mägedega midagi ühendust, hakkab rabas ja lõpeb rabasse ka niisama järsku ära.
3. Kalevipoja sängid
M. Sild. Avinurmest.
Torma kihelkonnas kiriku juurest paar versta lõunapoole on metsa ääres kaks väikest ümmargust liivamäge kõrvu, millede vahelt jõgi või väikene oja läbi jookseb. Kummagil mäel on otsas vähe auka. Neid kohte mägede otsas kutsutakse Kalevipoja sängideks, kus enne Kalevipoeg maganud. Mägesid aga kutsutakse “Linnutaja.”
4. Kalevipoja säng
A. Tiitsmaa. Alatskivilt.
Kalevipoeg olnud veel väikene poisikene ja hakanud omale sängi ehitama. Tahtnud aga palju suurema teha kui see praegu on (63 m. pikema), aga isa ütelnud: “Ää poja tee nii suurt sängi, ega sa nii pikaks ei kasva.” Siis teinud Kalevipoeg sängi lühemaks ja 63 m. pikkune osa jäi kasuta seisma.
5. Kalevipoja rändamine
A. Tiedemann. Kuristalt.
Jõgeva või Laisholmi raudteejaamast umbes 4 versta Tartu poole sõita, kui üle Pedja jõe oleme jõudnud, tuleb meile kaunis kõrge Kassinurme mägi vastu. See on Palamuse kihelkonnas. Raudteest umbes 1/2 versta, hommikupool küljes teed, mäe otsas leiame meie Kalevipoja sängi, kus ta ka vahest puhanud on. Säält käinud ta ka Laiuse kihelkonnas, kus Kivijärv tal käigus ette tulnud ja millest ta läbi läinud, see ei ole tal sügavam olnud kui kingapaelani. (See järv on Kivijärve mõisa all, nüüd enamasti kuivaks lastud.)
Siis on ta ka Kuremaa järvest läbi läinud, mis kurgu auku on ulatanud. (See järv on Palamuse kihelkonnas, Kuremaa mõisa ja kiriku vahel.) Ükskord hakanud ta otse Tartu pääle minema, sääl tulnud talle Ilmjärv ette, seda nimetanud ta porilombiks ja lombike olnud väga sügav ega ole läbi saanud, olla ümber läinud. See järvekene on mägede vahel, õige sügav, üteldakse 50-40 sülda sügav olema. Ilmjärve ja Liiva kõrtsi juures Tartu tee ääres on see väike lombike.
Ükskord olla teda vanatont taga hakanud ajama, siis olla ta omast sängist hommikupoole jooksnud. Umbes arvata verst maad sängist eemal olla ta mehike komistanud ja kukunud käpuli maha, kus praegu kaks sügavat käe auku kõva põllumaa sees on, kus kõige kuivemal ajal vesi sees on ja rahvas linu sees leotavad. Nende kahe augu vahelt käib aga maantee läbi, mis Kassinurmest Palamusele läheb. Rahvas kutsub neid aukusi “Kalevipoja käe augud”.
Säält olla ta Maarja kihelkonda läinud. Kääpa jõkke olla ta oma mõõga pillanud ja sääl peab ta praegu olema. Säält olla ta veel edasi kuni Kodavere kihelkonda läinud ja sääl ümber käinud. Sääl olla ta linguga ühe suure kivi Peipsisse visanud. Nüüd aga jälle see kivi kevadel kuivale välja jäänud, mis Ranna mõisast Kodaveresse minnes tee ääres näha on, mida Kalevipoja kiviks kutsutakse, väikse heinakuhja suurune.
Ennevanast olnud Kassinurme küla all järv, aga Kalevipoeg olla selle järve kuivaks joonud ja ei ole enam söögi ega joogi vett saanud, siis vihastanud ja läinud Kassinurme mailt ära. Korra olla ta ka Kassinurme küla järve otsas niita katsunud, kus künkad praegu ilusti kaares on. Järvepõhi on muidugi ilus tasane ja pruugitakse heinamaaks.
6. Kalevipoeg, siil ja kivid
L. Kettunen. Alatskivilt.
Alatskivil kõneles üks vanamoor järgmist juttu, mida 80 aastaselt ärasurnud isa purjuspääga alati lobisenud:
Kalevipoeg tulnud üle järve (Peipsi) siia poole ja toonud seitsesada saelauda turja pääl. Näinud, vanapaganad peavad isekeskis sõda. Läinud neid lahutama ja peksnud kõik seitsesada saelauda vanapaganate pihta puruks. Kolm lauda ainult jäänud omal järele.
Siil hõiganud põõsast: “Kalevipoeg, vend, löö servi lauda!” Nõnda hakanudki lööma ja kolme lauaga tapnud kõik ära.
Siis küsinud: “Vend, kes sa olid, kes sa mind õpetasid? Tule välja!”
Siil ütles: “Ma olen alasti, ma välja ei julge tulla!” Kalevipoeg lõikas talle kuuehõlma ja andis katteks.
Siin rannal, Lahepera kohal, on kivi, kus sügaval inimese jälg. See olla Kalevipoja pahema jala jälg. Siit astus kohe Piatskivile, kus tal säng. Sinna heitnud puhkama.
Kalevipoeg kandnud ka liiva kuue siiluga, vist siis, kui omale sängi tegi. Liiv kukkunud kord siilu seest välja ja sest sündinud mägi, “Tikkoväiko”, mis sängi lähedal kesk heinamaad on.
Alasuvälja pääl on Kalevipoja kivi. See olla Kalevipoja lingukivi. Rahvas mõtelnud, et raha sees ja lõhkunud ühel öösel kivi ära. Ta olnudki nagu kahest jaost juba vanast kokku pandud.
Muidu olnud hää tugev mees, sest “Peipsi olnud perseni, Lahejärv labajalani.” Mõned ütlevad jälle:
Peipsi järv perseni,
Kaiujärv kaelani,
Mustjärv munani,
Emajõgi elmini.
Jumal teab, kui suur ta võis olla.
7. Kalevipoja jooks
H. Karro. Palamuselt.
Kalevipoeg puhanud kord Patjala küla kohal mäe pääl, kus veel praegu tema nõndanimetud säng on, õhtupool päitsi, hommikupoole jalutsi. Sorts olevat Kalevipoega taga ajanud ning tahtnud teda ära uinutada. Kalevipoeg teadnud, et sortsilane nii ruttu talle järele ei jaksa tulla, sellepärast heitnud magama. Külakarjane sääl ligidal karjas näinud sortsi tulevat, ahjuluud reite vahel, kui ratsa.
Karjane puhunud Kalevipoja ligidale jookstes kõvasti pasunat, selle pääle tõusnud Kalevipoeg istukile, õõrunud kätega uniseid silmi. Siis näinud, et sorts juba talle ligi jõuab; kähku maast püsti karates hakanud jooksma lõunapoole, nii et maa sisse sügavad jala asemed järele jäänud. Kalevipoeg põgenenud ära, sorts jäänud tema järele maha. Kalevipoja jalaaugud on Patjala, Kassinurme ja Kaarepere Aruküla väljadel näha, augud on jalasarnaselt pikergused.
8. Suursoo
H. Karro. Kuremaalt.
Rannu kirikumõisa taga seisab “Suursoo”; seda olevat Kalevipoeg sünnitanud, kui tema Virtsjärvest läbi tulnud ja õigest säält edasi, otsekohe Tartusse tahnud minna. Et aga juba pimedaks hakanud minema ja öö kätte tulema, pööranud tema Emajõe kallastele, et need talle teejuhiks oleks. Tema jalgade all vajunud maa ja neist jalajälgedest tekkinud Suursoo ja raba, mis Emajõe kaldal kuni Tartuni ulatab.
9. Kalevipoeg järve kinni matmas
H. Karro. Palamuselt.
Kalevipoeg tihti hommikupoolt Läänemere äärde käies leidnud, et Prossa järv Luua mõisa piirkonnas, Palamuse khl. temal teed täies teel takistuseks ees on. Kalevipojal olnud nõu Prossa järve kinni ajada. Selleks ajanud hulga mulda järve hommikupoolsele kaldale kokku suureks mäeks, nõnda pikalt kui järv on, et siis ühe hoobiga mäge järve paisata ja järv kinni matta. Teekäimisest ja mulda mäeks kokkuajades olnud ta liiga äraväsinud, heitnud natukeseks ajaks puhkama, et siis täie jõuga järve kinnimatmise tööle asuda.
Ülesärgates näinud Kalevipoeg, et päike juba noores lõunas olnud. Karanud kähku maast ülesse ja läinud pika sammudega minema. Nõnda jäänud Prossa järv kinnimatmata. Järsk mullamägi, mis Kalevipoeg kokku loopinud, seisab praegugi hommikupoolsel järve kaldal alles.
10. Kalevipoeg jõge kaevamas
H. Karro. Palamuselt.
Kalevipoeg kaevanud jõge Jõgeva jõest (Pedja, Jõgeva vallas Laiuse khk.) Ellakvere küla Otsa Andrese ja Kollaka talude maadest läbi, tahtnud Kuremaa järve tühjaks lasta Jõgeva jõkke. Selleks kaevanud Kalevipoeg umbes poolteist versta pikkuselt uue jõe. Et aga suvine öö liig lühikene olnud, ei ole ta jõe kaevamise tööga mitte lõpule jõudnud, sest Ellakvere ja Võduvere küla kuked hakanud laulma.
Mehikene kohkunud selle üle. Jätnud jõe kaevamise töö katki, mis veel tänaseni igaühele näha on.
11. Kalevipoeg Palamuse kirikut purustamas
M. Kitznik. Palamuselt.
Palamuse kihelkonnast võin ma teatada, et siin Kalevipoega üsna hästi tuntakse; on ju selle kihelkonna piiril 2 Kalevipoja sängi, mis teda rahvasuus iialgi ununeda ei lase. Üks neist on Kassinurme mõisa mägedes, umbes paar vereta mõisast põhjapoole, raudteest mitte kaugel pea Jõgeva ja Kaarepere jaamade vahel. Teine on Luuamõisa metsas Ehavere nõmmes, umbes paar versta Luua mõisast lõuna-hommikupoole väikse, jõe kõrge kalda pääl; mõlemad sängid on kaunis suured, umbes 4-5 sülda pikuti ja vähe voodi nägu maakünkad. Üsna voodi ligi Ehavere nõmmes kasvab üks kruvisarnane keerus kuusepuu; jutustati, et Kalevipoeg omal ajal vitsa tahtnud väänata, aga ei tea, mis põhjusel otsa maa sisse pistnud ja see kasvama hakanud.
Siis veel on siinsamas kihelk. Kaarepere mõisa juures olevast “Pikkjärvest” (3 versta pikk – l lai) Kalevipoeg määratu suure kiviga Palamuse kirikut puruks tahtnud visata, mis umbes 6-7 v. eemal on. Viskamine pole aga õnnestanud ja kivi on praegu Pikkjärvest paar versta eemal, üle Nava mäe, Luua mõisa, “Prossa” järve ääres näha, versta 3-4 Luua mõisast õhtupoole; seda kivi üteldakse maa sees suurem pool veel olevat, kuna ta maa päälgi väikse majakese suuruselt on. Kui ma ei eksi, siis on vist Palamuse piiril Roela mägedes ka niisamasugune Kalevipoja kivi.
Kalevi seltsilastest, Olevist, Sulevist ja Alevist j.n.e. ei tea Palamuslane midagi, aga tema vastasest sortsilasest ja mõne jutu järele vanapaganast, kellega ta võidelnud, teadis mulle mõnigi rääkida. Nii tulnud ta kord oma sängist Kassinurme mägedest ja pannud 200 saelauda rinna- ja suure õllevaadi vestitasku ja sammunud siis Peipsi poole oma vastasega võitlema.
Veel teab rahvas väga hästi tema mõõka Kääpa jões olevat – teatakse veel ka, kuidas ta siilile tüki omast kasukanahast andis j.n.e.
12. Kalevipoja kivid I
A. Tiitsmann. Kodaverest.
Kodavere ja Kallaste vahel Tedre külas, Peipsi kaldal on üks suur kivi. Neid olla Kalevipoeg räpsuga visanud.
13. Kalevipoja kivid II
A. Tiitsmann. Kodaverest.
Kodavere Saare-Ruskavere Lossi talu väljal on Kalevipoja lingukivi tükk. Teine kukunud Peipsi ääre, kuna teine siia, Ruskavere väljadele kukkunud.
14. Linnutaja mägi
S. Sommer. Tormast.
Torma kihelkonnas, kirikust umbes kaks versta lõuna-õhtupoole on Linnutaja mägi, mida Kalevipoja sängiks nimetatakse. Mäe põhjapoolt kallas on metsaga kaetud, lõunapoolne külg on lage. Mäe pääl kasvavad kaks suurt kaske, teine teiselpool mäe serval – sängi päitses ja jalutsis. Linnutaja mäest põhja-hommikupoole on mitme versta pikkused mäekinkude read.
Rahvas räägib nende mägede, kui ka Linnutaja mäe sündimisest järgmiselt:
Kord tulnud Kalevipoeg Peipsi poolt põll liiva täis. Põlleserv läinud kogemata lahti ja liiva libisenud tükati maha. Ja nii saanudki see mägede rida. Kui Kalevipoeg seda märganud, pole põlles enam palju liiva olnudki. Ta visanud paha meelega sellegi liiva maha, teinud hunniku päält tasaseks ja heitnud ise sinna pääle magama ja puhanud seitse päeva perakuti. Vanaisa lasknud päitsi ja jalutsi kased kuninglikule võsule kasvada ja et põhja külmad tuuled pääle ei puhuks, tekkinud vanataadi tahtmisel põhjapoolse mäe küljele mets.
Iga kord, kui Kalevipoeg Peipsi poolt tulnud, pikutanud Linnutaja mäel.
Kui ta kord jälle sääl maganud, tulnud vanasarvik teda tülitama. Kalevipoeg ärganud ülesse ja hakanud sarvikuga võitlema. Et aga Kalevipoeg õieti väsinud olnud, siis kippunud sarvik temast ülekäima. Äkitselt hüüdnud hääl võsust: “Kalevipoeg jookse linasse.” Linapõld olnud sääl ligidal. Kalevipoeg lipanud linasse ja nii saanud sarvikust võitu, sest sarvik ei saa mitte linas käia.
Kalevipoeg läinud nüüd vaatama kes tema hää nõuandja on ja kutsunud teda välja. Hääl hüüdnud põõsast, tema ei saa välja tulla, sest ta on alasti. Kalevipoeg lõiganud siis oma kuue küljest tüki ja visanud põõsasse. Selle kuuehõlma tüki võtnud see loom omale ümber ja tulnud välja. Loom polnud keegi muu kui meie tuttav siil. Siili okkaline nahk annab tunnistust meile, missugune ennemuiste Kalevipoja kuub olnud.
15. Kalevipoeg teed tegemas
H. Karro. Palamuselt.
Kalevipoeg hakanud Kuremaa järvest Palamuse kihelkonnas risti teed läbi tegema õhtupoolt hommikupoole. Tee tegemine pidi mõlemilt poolt järve kaldast korraga algama. Teetegemiseks on Kalevipoeg hommikupoolsele järvekaldale Piitra alla õhtupoolsele kaldale Ängküla kohale kivilademe kokku kannud. Kiva mahavisates olla Ängküla-järve ja Rootsi-Lepiku talu kuked selle kolina pääle unest üles ärganud ja laulma hakanud. Kalevipoeg pistnud plehku. Tee jäänud järvest läbi tegemata ja kivilasud hommiku- ja õhtupoolsel järve kaldal veel praegu maas.
16. Kalevipoeg silda üle Peipsi tegemas
M. Sild. Avinurmest.
Lohusoos, Nenasi (Nina jaama) kohal on Peipsi järves, arvata verst maad kaldast eemal, väikene saar – küngas, – mis väikese vee ajal väljas on, kaldasse ära paistab, suure vee ajal, nagu kevadeti ja sügiseti vee all on. Selle künka sündimisest teab vanajutt rääkida:
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
